Digivahendi tutvustamisel ja ülevaate kirjapanemisel on aluseks võetud Demingi mudel (Demingi ratas)
Eesmärgistamise/planeerimise etapi juures:
1. Millised olid need uued teadmised-oskused-kogemused, mida te soovisite professionaalse kogukonna liikmetega jagada? Teadmised: uus digivahend, mille kasutamine toetab õhinapõhist õpet.
Oskused: vahendi kasutamisega saavad hakkama kõik, kes vaid tahavad natuke mängulisemalt teadmisi edastada/omandada.
Kogemused: õpilaste tähelepanu on õpitaval, tunnustust ei pea ootama õpetajalt, selle saab kaaslastelt + hea enesetunne tehtust.
2. Mis eesmärgil te seda kõike jagada soovisite? Uute vahendite jagamine, toob vastu uusi ideid, kuidas seda vahendit veel tõhusamalt kasutada.
3. Mis iseloomustab teie professionaalset kogukonda digivahendite kasutamise osas ja mida tahaksite seal muuta, arendada? Kas see on pigem üldise hoiaku, suhtumise muutmise soov või pigem konkreetsete vahendite, võimaluste tutvustamine? Ettevaatlikkus on pigem märksõna, millega pidevat kokku puutun. Probleemid on ikka hoiakutes/suhtumises – „Õpilased on minust tehniliselt paremini varustatud ja tunnevad kaasaegset tehnikat paremini. Ma pigem ei hakka õpetama, võin jääda teadmistelt alla ja siis on piinlik.“
4. Kas ja kuivõrd teie saadud teadmised-oskused-kogemused võimaldavad midagi kogukonnas muuta, arendada? Ikka samm korraga. Üks vahend – näidistöö – koos tegemine – kasutamisel õpilastega olen õpetajale toeks, et probleemide ilmnemisel sekkuda/aidata/edasi minna – tagasiside küsimine/kuulamine „vahendi“ kasutamisest.
Teostamise etapis:
1. Mis vormis toimus professionaalse kogukonnaga jagamine? Mis üritus see oli? Võimalusi on olnud mitmeid. Infotund, õpetajalt õpetajale „Mina teen nii, proovi Sina ka.“ Lahtised tunnid, kuhu kutsun õpetaja juurde, vaatama, mida toredat teen, et äkki on veel mõtteid.
3. Mida seal rääkisite, kas ja mida panite tegema, kas ja milliseid ülesandeid andsite? jne. Lühike „vahendi“ tutvustus, reaalne minu loodud ülesande lahendamine selle „vahendiga“, näidistöö tegemine koos ja paberil juhendi kaasa andmine, et igaüks saaks ise oma mõtteid teoks teha.
4. Kuidas küsisite kogukonna liikmetelt tagasisidet? Paari nädala jooksul, küsin suuliselt, milliseid ideid rakendati selle „vahendiga“, kui ma ise pole eelnevalt juures olnud.
Analüüsimise ja parendamise etappides:
1. Missugust tagasisidet kolleegidelt saite? Julgus teha/katsetada/proovida on seda suurem, mida rohkem suudan garanteerida enese juuresolekut esmaste katsetuste puhul. Sarnaste vahendite erinevate keskondade kohta käib info vahetamine jooksvalt, kui keegi on midagi "avastanud" ja edukalt ka tunnis kasutanud.
3. Mida õppisite sellest jagamisest kolleegidega? Huvi tekib ja kestab, kui uudishimu sädemel kustuda ei lase.
4. Mis läks hästi? Millega ei ole päris rahul? Hästi läks vahendi enese kasutamine ja kasutama õppimine. Ei ole rahul tehniliste vahendite tööga – võrgu kiirus (pildi ja videomaterjalide kasutamine internetist ummistab kooli võrgu), arvuti töökiirus (ei võimalda faili lahti võtta, sest eelmine kasutaja kasutas mahukaid video ja pildifaile, taaskäivitamine võtab aega 30 min), projektoriga näidatava pildi suurus seinal (suurem kui SmartTahvel).
5. Mida oleks saanud teisiti teha? Paberil juhend oleks võinud olla detailsem (sest projektori kasutamine oli häiritud ja juhendasin suuliselt ilma võimaluseta suurel ekraanil näidata), aga see ei takistanud „vahendi“ kasutamist.
6. Mida ja kuidas teen tulevikus teisiti, kui avaneb veel võimalusi sarnaste kogemuste jagamiseks kolleegidega? Juhendid paberil kindlast planeerida detailsemaks, sest nende abil töötavad nad hiljem ise edasi.
Eesmärgistamise/planeerimise etapi juures:
1. Millised olid need uued teadmised-oskused-kogemused, mida te soovisite professionaalse kogukonna liikmetega jagada? Teadmised: uus digivahend, mille kasutamine toetab õhinapõhist õpet.
Oskused: vahendi kasutamisega saavad hakkama kõik, kes vaid tahavad natuke mängulisemalt teadmisi edastada/omandada.
Kogemused: õpilaste tähelepanu on õpitaval, tunnustust ei pea ootama õpetajalt, selle saab kaaslastelt + hea enesetunne tehtust.
2. Mis eesmärgil te seda kõike jagada soovisite? Uute vahendite jagamine, toob vastu uusi ideid, kuidas seda vahendit veel tõhusamalt kasutada.
3. Mis iseloomustab teie professionaalset kogukonda digivahendite kasutamise osas ja mida tahaksite seal muuta, arendada? Kas see on pigem üldise hoiaku, suhtumise muutmise soov või pigem konkreetsete vahendite, võimaluste tutvustamine? Ettevaatlikkus on pigem märksõna, millega pidevat kokku puutun. Probleemid on ikka hoiakutes/suhtumises – „Õpilased on minust tehniliselt paremini varustatud ja tunnevad kaasaegset tehnikat paremini. Ma pigem ei hakka õpetama, võin jääda teadmistelt alla ja siis on piinlik.“
4. Kas ja kuivõrd teie saadud teadmised-oskused-kogemused võimaldavad midagi kogukonnas muuta, arendada? Ikka samm korraga. Üks vahend – näidistöö – koos tegemine – kasutamisel õpilastega olen õpetajale toeks, et probleemide ilmnemisel sekkuda/aidata/edasi minna – tagasiside küsimine/kuulamine „vahendi“ kasutamisest.
Teostamise etapis:
1. Mis vormis toimus professionaalse kogukonnaga jagamine? Mis üritus see oli? Võimalusi on olnud mitmeid. Infotund, õpetajalt õpetajale „Mina teen nii, proovi Sina ka.“ Lahtised tunnid, kuhu kutsun õpetaja juurde, vaatama, mida toredat teen, et äkki on veel mõtteid.
3. Mida seal rääkisite, kas ja mida panite tegema, kas ja milliseid ülesandeid andsite? jne. Lühike „vahendi“ tutvustus, reaalne minu loodud ülesande lahendamine selle „vahendiga“, näidistöö tegemine koos ja paberil juhendi kaasa andmine, et igaüks saaks ise oma mõtteid teoks teha.
4. Kuidas küsisite kogukonna liikmetelt tagasisidet? Paari nädala jooksul, küsin suuliselt, milliseid ideid rakendati selle „vahendiga“, kui ma ise pole eelnevalt juures olnud.
Analüüsimise ja parendamise etappides:
1. Missugust tagasisidet kolleegidelt saite? Julgus teha/katsetada/proovida on seda suurem, mida rohkem suudan garanteerida enese juuresolekut esmaste katsetuste puhul. Sarnaste vahendite erinevate keskondade kohta käib info vahetamine jooksvalt, kui keegi on midagi "avastanud" ja edukalt ka tunnis kasutanud.
3. Mida õppisite sellest jagamisest kolleegidega? Huvi tekib ja kestab, kui uudishimu sädemel kustuda ei lase.
4. Mis läks hästi? Millega ei ole päris rahul? Hästi läks vahendi enese kasutamine ja kasutama õppimine. Ei ole rahul tehniliste vahendite tööga – võrgu kiirus (pildi ja videomaterjalide kasutamine internetist ummistab kooli võrgu), arvuti töökiirus (ei võimalda faili lahti võtta, sest eelmine kasutaja kasutas mahukaid video ja pildifaile, taaskäivitamine võtab aega 30 min), projektoriga näidatava pildi suurus seinal (suurem kui SmartTahvel).
5. Mida oleks saanud teisiti teha? Paberil juhend oleks võinud olla detailsem (sest projektori kasutamine oli häiritud ja juhendasin suuliselt ilma võimaluseta suurel ekraanil näidata), aga see ei takistanud „vahendi“ kasutamist.
6. Mida ja kuidas teen tulevikus teisiti, kui avaneb veel võimalusi sarnaste kogemuste jagamiseks kolleegidega? Juhendid paberil kindlast planeerida detailsemaks, sest nende abil töötavad nad hiljem ise edasi.